You might not always get what you worked for, but you have to work for everything you get.

Palun andke andeks, ma tean, et pole väga-väga kaua kirjutanud. Nimelt oli veidi kiire vahepeal ja samuti ei lasknud mu imeline ameerika wifi uut blogipostitust teha, aga sain lõpuks selle tööle ja üritan Teid kõigega uuesti kurssi viia, samuti luban, et proovin edaspidi tihedamini kirjutada. Ehk siis natuke sellest, mis vahepeal toimunud on.
Esiteks vahetasin oma hostpere, elan nüüd oma endise YFU kontaktisiku juures. Siin on tunduvalt parem ja oli tunne, et vahetusaasta võib reaalselt alata. Kõige kummalisem asi perevahetuse juures oli see, et kolimine toimus täpselt öö vastu minu 18. sünnipäeva ehk uus hostpere oli nagu ideaalne sünnipäevakink mulle, sain omale lõpuks eraldi toa ka, jeii. Hostperel on traditsioon iga pühapäev teha suur perekondlik õhtusööming ehk kutsuda külla sõpru, sugulasi ja naabreid. Alati on maja inimesi täis, sööme hästi palju, ajame juttu, vaatame telekast ameerika jalgpalli ja mängime õues kossu või loobime jalgpalli. Hostvend ja õde on juba täiskasvanud ja välja kolinud, aga neid näen ka peaaegu iga nädalavahetud ja tihti käime nendega, kas väljas söömas või kuskil üritustel.

Esimene nädalavahetus uues peres sõitsime järve äärde, kus peretuttavatel on maja. Neil oli mootorpaat ja saime veesuusatamist ja tuubitamist proovida ning ujuda ja päevitada. Ilm oli nii ilus, grillisime ja tutvusime uute inimestega, see oli suurepärane päev ja imeline algus uues hostperes.

Mõnna

Tegin paar hüpet

Hellen ja hostvenna poeg Tryden

mega kiire ja äge oli!!

Kuna vana hostpere polnud meid kordagi kesklinna viinud (mis asub 15 minuti kaugusel!), siis üks päev pärast kooli sõitsime hostemaga kesklinna ja jalutasime veidi linna peal ringi. Indianapolis on ikka väga suur linna ja seal mega palju näha: kõrged majad, ilusad hooned, skulptuurid, pikk kanal, spordistaadionid, pargid jne.

Mammutid

Kanal

Iga silla all oli mingi pilt.

Ratastel baar

Tänava kunst

Hobusevankris saab isegi talvel sõita.

Hostema BMW

Siin on sügisel kaks suurt festivali/laata. Esimesena läksime õunafestivalile, kus sai osta õunu ja kõrvitsaid, ostsime kaks suurt kotitäit õunu, et hostema saaks küpsetada miljon õunakooki ning valisime välja ka paar kõrvitsat Halloweeni jaoks.

Mina ja Hellen

Hostmomi uus auto, sest me ei mahtund ta bemmi ära.

Teine festival oli Covered Bridge Festival, kus müüdi väga palju igasugust kraami, pudi-padi, riideid, mänguasju, võltskotte ja lõhnaõlisid jne ning seal oli mega palju erinevaid toidu putkasid. Mulle meenutas see veidi India turgu.

Covered Bridge

Corn dog

Nägin palju amišeid.

See pole poolti kõik, mis vahepeal toimunud on, aga ei taha uue postitusega enam kauem oodata ehk ülejäänud tegevused toon Teieni paari järgneva postitusega, mille jaoks proovin lähiajal aega võtta. Tõesti vabandan veelkord, et pole endast siin üle kahe kuu märku andnud. Olen siiski elus, terve ja õnnelik. 

Kalli-kalli!!

K.

When are you going to realize that u can do whatever u want?

Käisime nädalavahetusel roadtripil Iowasse, sõit sinna kestis ainult 7 tundi! aga aeg läks üllatavalt kiiresti. Meie auto on üli suur ja mugav ning meil on tagaistmel telekas ehk saime terve sõidu filme vaadata. Jõudsime kohale hilja öösel ning ööbisime hotellis, seal oli hinna sees hommikusöök, kus sai küpsetada omale ise vahvleid ja süüa krõbinaid, toasti jne.

Hotell

Sõitsime sinna, sest hostisa emal oli 93. sünnipäev ja käisime tal vanadekodus külas kooki ja jäätist söömas.

See nv oli väga sündmuste rohke ja saime tunda tõelist ameerika elu, mida näeb telekast ja ei ole alati see, mida ise kogeda tahaksid. Arvan, et vahel lihtsalt juhtub halbu asju, see on elu ning tuleb need selja taha jätta ja edasi liikuda, sest hetkel pole alla andmine enam aktsepteeritav variant.

Mõnikord on koolis väga kerge ja saan oma tegemistega poole varem valmis kui teised, aga teine kord pean lihtsalt pooleli jätma mõne ülesande, sest peale kümnendat korda lugemist, ikka ei taju, mis tegema pean. Meil on hakkanud olema matas ja füsas tunnikontrolle ja iga nädal hakkab olema american studises sõnade peale töö, Esimese töökese sain 100%, kuigi paljudel klassis läks halvemini. Powerpoint mille kallal hetkel american studieses töötama on üpris huvitav. Oleme kolmestes gruppides ja igaüks uurib ühte ajaloolist sündmust ning me panema kokku photostory ehk näitame pilte ja lindistame nende kõrvale jutu selle sündmuse kohta. 

Keraamikas oleme ühe savipoti juba valmis teinud ja selle nädala jooksul saab valmis juba järgmine, dekoratsioonidega savipott, päris lahe on igat hommikut alustada saviga mökerdades.

Meil oli eelmine neljapäev esimene Star klassi klubi ehk mul oli korvpall. Tuli välja, et tüdrukud tavaliselt seda klubi ei vali ehk olin seal kahe teise tüdrukuga, aga õpetaja ütles, et väga uhke meie üle kui jääme sinna klubisse ja me ei pea poistega mängima, vaid võime lihtsalt korvi loopida ja oma vahel mängida.

Esmaspäeval oli meie esimene jalka mäng, niinagu poisid enne mängu, kanname meiegi samal päeval koolis oma mänguvormi, kodumängudel mängime valgete riietega, võõral väljakul mängime sinistes vormides. Mängud on tavaliselt 1,5-2 tundi pärast tunde, aga meil ei ole lubatud vahepeal koju minna, niiet chillime treeneri klassiruumis, teeme kodutöid ja meile tuuakse isegi süüa: puuvilju, võikusid, müslibatoone, juustupulkasid ja spordijooke.

Esimene mäng tuli meil küll kaotada, aga mega hea tunne oli lõpuks päriselt väljakule saada ja mängida ning järgmine mäng oli juba kolmapäeval. Seekord oli mäng vastaste väljakul, mis tähendab, et peame koolis kandma kleiti või seelikut.

Mängisime meie kooli suure konkurendi Mooresville vastu, mäng oli raske ning pidime kaotusega leppima, järgmine päev oli tunda kurbust ja pettumust jalka tüdrukute seas. Kuna jalgpalli hooaeg kestab vaid paar kuud, siis hakkavad mängud olema iga paari päeva tagant ehk homme jälle väljakule.

Vahepeal sain sõnumi oma YFU kontaktisikult, kes meid enda juurde kooki sööma ja juttu ajama kutsus. Saime veidi heart-to-heart asju arutada ning ta kutsus iganädalasele pühapäevasele lõunasöögile ja tuli kolmapäeval ka meie jalka mängu vaatama. Kohe palju parem ja kindlam tunne on, et nii toreda kontaktisiku sain omale.
Olen hakanud hommikuti kooli kollase koolibussiga sõitma, mis peatab iga viienda maja ees ja võtab peale õpilasi, kellest üks näeb huvitavam välja kui teine. Kuna jõuan kooli 20 minutit enne tunde jõuan süüa meile jagatavat tasuta hommikusööki: saiake, puuvili ja piima pakike.
Sügis hakkab vaikselt kätte jõudma ning suutsin külmetuda ja haigeks jääda, nüüd istun voodis, joon teed ja loodan, et homme ikka väljakule jaksan minna.
Eestis hakkab kooli juba nädala pärast pihta, nautige viimaseid hetki suvest!

Saadan tugevaid kallistusi, musirullid :*
K.

“Do not go where the path may lead, go instead where there is no path and leave a trail.”

Olen siin juba kaks nädalat vastu pidanud..jeejeei. Koolis on õppimine peale hakanud ja mulle täitsa meeldib siin. Kõik on hoopis teistsugune kui Eestis ja kuigi jõuan trennist väsinuna koju alles kell 6, ei tundu koolipäevad nii üksluised, pikad ja igavad ning nädal möödub tegelt väga kiiresti. Räägin siis, mis meil on toimunud vahepeal. Eelmine nädal tuli meil töötada kahekesi paaris ühe powerpoint esitluse kallal ning seda siis klassi ees esitleda. Õpetaja ütles klassile, et nad peavad mõistvad olema ja arvestama sellega, et minu jaoks on inglise keel siiski võõrkeel ja klassi ees esinemine on sellevõrra raskem ja ma võin lasta oma paarilisel esitada meie tööd ning ei pea ütlema midagi kui ei taha. Võtsin julguse kokku ja siiski rääkisin ka ise paar lauset ning kõik olid mega nunnud ning õpetajad ja õpilased kiitsid ette-taha kui tubli ma olen, mis oli üpris kummaline, aga samas väga tore ja julgustav. Mis on eriti lahe minu arust on see, et õpetajad filmisid igat esitlust, jagasid meile pärast enda esitluse video ja lasid 200 sõna kirjutada, kuidas sul läks ja mis järgmine kord paremini teha. Samuti oleme pidanud füüsika ja matemaatika tundides koduseid töid klassi ees seletama, mis on mulle väga raske, aga ka kasulik ja aitab palju keele harjutamisel ja julguse juurde saamisel.

See nädal oli jalgpallis katsed ja tüdrukud jagati kahe tiimi vahel ära. Kooli põhimõtete pärast ei ole lubatud treeneril määrata vahetusõpilasi kooli esindustiimi, ei tea küll miks, aga peaasi, et üldse mängida saan. Järgmine nädal peaksime kätte saama oma tiimivormi ja teisipäeval on meil tiimiga pildistamine.

Eelmisel nädalavahetusel käisime paari tüdrukuga jalkatrennist koos shoppamas, sain omale uued trennipüksid. Samuti tegime ühe suurema tiiru Walmartis, ostsime igast eluks vajalikku ning sain omale ka perfi läpakaümbrise.

Roosa :)

American studies'e tunnis pidime valima omale lugemiseks kooli raamatukogust ükskõik millise raamatu ja nüüd hakkab iga päev tunni alguses olema 25 minutit lugemisaeg. Teistel polnud lubatud valida raamatut, millest on film tehtud, aga mulle tehti õnneks erand ja otsustasin seda ära kasutada valides oma raamatuks Fitzgeraldi "The Great Gatsby", mida olen juba varem eesti keeles lugenud ja ka filmi vaadanud.

Mu hostema on mega usklik, ta on mormoon ja käib iga pühapäeva hommik kirikus (kindlasti plaanin temaga millalgi kaasa minna), aga hostisa eriti usklik pole, siis käivad meil vahel misjonäripoisikesed külas, et hostisale usku levitada. Üks õhtu olid nad meile õhtusöögile kutsutud ehk saime usujuttude saatel pitsat õgida.
See nädalavahetus sõitis mu hostema sugulase sünnipäevale Californiasse, niiet otsutasime hostisa ja Helleniga Taco Belli õgima minna ning pakkusin välja, et võiksin homme ise midagi lõunaks kokata ehk läksime ostsime poest veits söögikraami ja üritan homme spagette teha. Samuti hüppasime Radioshackist läbi ning sain oma telefonile lõpuks kohaliku kaardi hangitud.
Reedeti on koolis meie suunal Family Friday, mis tähendab, et kõik New Techi õpilased kogunevad Star-tunni ajal aulasse ja direktor peab kõnet ning räägib igast asjadest, et õpilasi motiveerida ja kooli ühtsemaks muuta. Järgmisest neljapäevast hakkab olema Stari ajal erinevad klubid (saab vaadata filme, mängida kaarte, lauamänge, arvutimänge, õppimisklubi, spordimängud jne), ise valisin endale korvpalli.
See reede oli poiste ameerika jalgpalli hooaja avamine ehk poisid olid koolis terve päev spordivormiga ja peale tunde toimus mäng. Poisid jagati kahte tiimi ja mängiti omavahel, järgmine reede mängivad nad juba teiste koolide vastu. Väga lahe oli mängu vaatama minna, sest jalgpall on siin väga populaarne ja kõik olid terve päev hooaja alguse pärast väga elevil.
Enamus inimestel, kes küsivad, kust pärit olen, pole õrna aimugi, kus Eesti asub ehk pigem peaks ütlema, et on meeldiv üllatus, kui keegi midagigi Eestist kuulnud on. Nii tore on siinseid inimesi harida ja neile Eestist rääkida või paari eesti keelset sõna õpetada.

Kalli-kalli kodumaale, olge mõnusad!!
xoxo K.

Esimene koolipäev

Mul hakkas kool juba 31. juulil pihta, Teil seal Eestis veel kuu aega suve nautida, aga ega ma ei kurda :D Esimene jalgpalli trenn oli päev enne kooli algust, mis kestis veidi alla tunni ja toimus kooli jalgpalliväljakul. Pidime ostma trenni jaoks palli, tossud ja kaitsmed, esimesel nädalal aga palli veel ei kasuta, teeme ainult jooksutrenni.

Uus spordivarustus

Polnud terve suve korralikult trenni teinud, niiet peale esimest trenni oli järgmisel hommikul raske voodist tõusta, sest igalt poolt valutas, aga tänane trenn oli täitsa mõnus. Trennid hakkavad esialgu olema iga päev peale tunde, niiet koolipäev kestab kella 8st 17ni.

Ready for soccer

Päev enne koolialgust käisime shoppamas, ei hakanud kohe suurde shoppingkeskusesse minema, vaid läksime tänavale, kus oli palju riidepoode üksteise kõrval. Ei hakanud kohe kõike raha ära raiskama, niiet ostsin omale ühe kleidi, jaki, kaks pluusi ja veidi meigitooteid.

Täna oli siis esimene päev uues koolis, mis asub majast vaid viie minuti autosõidu kaugusel. Esimese asjana läksime täna registratuuri, kus suunati meid ooteruumi teiste õpilastega, kes polnud oma tunniplaani veel saanud. Peale poolt tundi ootamist kutsuti mind ja Hellenit meie kooliosa direktori kabinetti (kool on jaotatud 6 osaks, suunade järgi, minu oma nimi on New Tech) Ajasime direktoriga juttu ja üritasime leida omale sobivad ja huvitavad ained. Minu tunni plaan hakkab siis olema järgmine: keraamika, APC(raskuste tõstmine jõusaalis ja musklite õppimine), füüsika, matemaatika,  20 minutit koduklass( enda suuna õpilastega saab arutada probleeme, küsida abi jne), 30 mintutiline söögivahetund, American studies( 1. tund keelt, 2. ajalugu), office assistant( passin kellegi kontoris, aitan õpetajaid ja juhatajad või teen oma kodutöid) ning jalgpall.

Tänased tunnid olid vaid sissejuhatavad, niiet näen alles homme kui raske olema hakkab ja kui vaja siis on mul paar nädalat aega, et oma aineid ümber vahetada. Vahetunnid on ainult 5 minutit ja koolimaja hiiglaslik, niiet alguses on üpris raske õigeks ajaks oma klassiruumi jõuda, aga siiani on kõik õpilased ja õpetajad olnud väga sõbralikud ja abivalmid ja usun, et varsti harjun nende rahvarohkete koridoridega ära. Lõunasöögi on võimalik kooli kaasa võtta või osta kohapealt, kus on üpris suur valik, samuti on koridoride peal palju toidumasinaid, kust saab snäkke ja juua osta.
Üritan kooliga kohaneda ja uute inimestega tutvuda, seni kuni Teie seal veel suvest viimast võtate. :)

Nautige elu, xoxo K.

Lahkumine

"How do you just pack up your life and leave?" "You don't, you leave it behind and create a new one."

Viimased kaks nädalat Eestis möödusid liiga kiiresti. Hädavaevu jõudsin kallid inimesed ära kallistada, viimased ostud teha ja kohvri pakkimine jäi küll viimasele minutile nagu alati. Lennukis tuli veel meelde, et must leib ja kama jäid koju :( , õnneks pole miski muu tähtis meelde tulnud, mis oleks koju jäänud.

Hommikul kell 4 sai kohvrid autosse pakitud ja olimegi teel lennujaama. Poolel teel lennujaama oli ainuke mõte, et karjuks kõva häälega "Keerame auto ringi ja sõidame koju tagasi, palun!!" ....

Kui check-in tehtud, hüvasti jäetud ja kohvrid antud, üksi oma lennuki värava poole kõndima hakkasin jõudis kohale kui jube on mõte, et kõik siin on ju veel käega katsuda, aga ma ei näe seda enam aasta aega. Lendamised läksid aga hästi, sain üksi Frankfurdi lennujaamas ilusti hakkama ja lennul Wachingtoni sain palju süüa ja filme vaadata. Viis tundi Wachingtonis möödus Helleniga lobisedes ja varsti olimegi väiksel lennukil, mis sõitis Indianapolise poole. Ärevus aina kasvas ja me mõlemad olime väga närvis, et näha oma hostvanemaid esimest korda. Kodu oli lennujaamast ainult 10 minuti kaugusel.

Maja on kahe korruseline, elame Helleniga ühes rohelist värvi toas ja meil on taga aias bassein ja batuut. Tegelt meil siin üpris ohtlik naabruskond. Esimesel ööl 'läksid' kaks naabrite autot seest põlema ja täna nägime, kuidas ühele autole otsa sõideti ja ära põgeneti..

Peale saabumist sõitsime kohe järgmisel hommikul Kentuckysse Tompkinsville'i, kus toimus perekonna kokkutulek. Üritus kestis paar tundi, saime süüa ja toimus mingi oksjon, kuhu inimesed olid igasugust enda vana asju toonud, et teised seda osta saaksid. Kuna ei viitsin kaks korda päevas neli tundi järjest autoga sõita võtsime hostelis sviidi ja veetsime õhtu basseini ääres. Ilmad on siin tunduvalt soojemad kui Eestis. Ajavahe hakkas vaikselt tunda andma ehk tegime kell 6 õhtul powernapi, mis kestis varahommikuni. Järgmise päeva veetsime veel Kentuckys, käisime Walmartis, külastasime surnuaeda, tegime piknikut ja õhtuks jõudsime koju tagasi.

Hellen Saksamaalt

Kuna juba kolmapäeval algab kool, pidime täna registratuurist läbi minema. Täitsime paar dokumenti, valisime kooli suuna (ained saame valida kolmapäeva hommikul), rääkisime paari õpetajaga juttu ja nägime võimlat, jõusaali ja ujulat. Kuna korvpalli trennid algavad alles oktoobris, siis valisin hetkel omale jalgpalli, mille esimesse trenni saan juba homme minna. Täna käisime ostsime palli ja tossud, samuti sain lõpuks adapteri ja uurisin veidi telefoni võimalusi, pole veel suutnud otsustada, kas kasutada lihtsalt kõnekaarti, internetipaketti või osta iphone.

Kool tundus mega ja kavatsen valida kõige raskemad ained, sest meile öeldi, et kõik õpilased on väga rumalad ja me olema oma euroopa haridusega nende ülikooli tasemel. Spordi võimalused on siin igatahes suurepärased ja ootan huviga, kuidas see kooliaasta olema hakkab.

Muidugi igatsen teid kõiki meeletult! :*

Musid, K.

Lennuinfo

Millalgi pidi selle blogi pidamisega algust tegema ning täna tundus selleks ideaalne päev olevat. Miks? Sest lähen ära 10 päeva pärast. Käisin täna USAsaatkonnas viisa intervjuul. Päris pingeline oli seal majas viibida, aga koos teiste võpidega sai kõik vajalik valju naeru ja jutu saatel tehtud :D . Jõudsin ka YFU kontorist läbi hüpata ja veits infi koguda, sain teada täpsema lennuinfo. Lahkun 26. juulil, lendan läbi Frankfurti ehk saan minna USAsse koos oma vahetusõe Helleniga Saksamaalt.

KPV	MARSRUUT	LEND/LAEV	VÄLJUB	SAABUB
26. juuli	Tallinn – Frankfurt	LH885	06:05	07:40
26. juuli	Frankfurt – Washington Dulles	LH416	09:40	12:30
26. juuli	Washington Dulles – Indianapolis	United3726	17:13	18:55

Tegelikult pidin alguses minema alles 21. augustil, aga kuna mul hakkab USAs kool juba 31. juulil, siis tuleb minna varem, et ikka õigel ajal saaks kooliga alustada.

Elama hakkan Indiana maakonna pealinnas Indianapolises. Kesklinnast asub mu maja u 10 kilomeetri kaugusel ja kool asub majast paar kilomeetrit edasi. Hakkan käima Decatur Central High School's, mis on lihtsalt mega suur ja seal on väga palju erinevaid spordiväljakuid.

Elama hakkan koos hostvanemate ning vahetusõpilasega Saksamaalt :)
See lahkumine jõudis kuidagi väga kähku kohale, nüüd ongi jäänud veel viimased hetked pere ja sõprade seltsis, asjade pakkimine ja kingituste ostmine hostperele. Annan endast parima, et kõik kallid inimesed veelkord läbi kallistada, aga tegelikult pole hullu ju ja väga mõtet hüvasti jätmisega üle pingutada, sest ma tulen juba aasta pärast tagasi ja kõik jutud, mis rääkimata jäid, neid saame aasta pärast jätkata ;)

Musid, K.