Käisime nädalavahetusel roadtripil Iowasse, sõit sinna kestis ainult 7 tundi! aga aeg läks üllatavalt kiiresti. Meie auto on üli suur ja mugav ning meil on tagaistmel telekas ehk saime terve sõidu filme vaadata. Jõudsime kohale hilja öösel ning ööbisime hotellis, seal oli hinna sees hommikusöök, kus sai küpsetada omale ise vahvleid ja süüa krõbinaid, toasti jne.
Sõitsime sinna, sest hostisa emal oli 93. sünnipäev ja käisime tal vanadekodus külas kooki ja jäätist söömas.
See nv oli väga sündmuste rohke ja saime tunda tõelist ameerika elu, mida näeb telekast ja ei ole alati see, mida ise kogeda tahaksid. Arvan, et vahel lihtsalt juhtub halbu asju, see on elu ning tuleb need selja taha jätta ja edasi liikuda, sest hetkel pole alla andmine enam aktsepteeritav variant.
 |
| Hotell |
See nv oli väga sündmuste rohke ja saime tunda tõelist ameerika elu, mida näeb telekast ja ei ole alati see, mida ise kogeda tahaksid. Arvan, et vahel lihtsalt juhtub halbu asju, see on elu ning tuleb need selja taha jätta ja edasi liikuda, sest hetkel pole alla andmine enam aktsepteeritav variant.
Mõnikord on koolis väga kerge ja saan oma tegemistega poole varem valmis kui teised, aga teine kord pean lihtsalt pooleli jätma mõne ülesande, sest peale kümnendat korda lugemist, ikka ei taju, mis tegema pean. Meil on hakkanud olema matas ja füsas tunnikontrolle ja iga nädal hakkab olema american studises sõnade peale töö, Esimese töökese sain 100%, kuigi paljudel klassis läks halvemini. Powerpoint mille kallal hetkel american studieses töötama on üpris huvitav. Oleme kolmestes gruppides ja igaüks uurib ühte ajaloolist sündmust ning me panema kokku photostory ehk näitame pilte ja lindistame nende kõrvale jutu selle sündmuse kohta.
Keraamikas oleme ühe savipoti juba valmis teinud ja selle nädala jooksul saab valmis juba järgmine, dekoratsioonidega savipott, päris lahe on igat hommikut alustada saviga mökerdades.
Meil oli eelmine neljapäev esimene Star klassi klubi ehk mul oli korvpall. Tuli välja, et tüdrukud tavaliselt seda klubi ei vali ehk olin seal kahe teise tüdrukuga, aga õpetaja ütles, et väga uhke meie üle kui jääme sinna klubisse ja me ei pea poistega mängima, vaid võime lihtsalt korvi loopida ja oma vahel mängida.
Esmaspäeval oli meie esimene jalka mäng, niinagu poisid enne mängu, kanname meiegi samal päeval koolis oma mänguvormi, kodumängudel mängime valgete riietega, võõral väljakul mängime sinistes vormides. Mängud on tavaliselt 1,5-2 tundi pärast tunde, aga meil ei ole lubatud vahepeal koju minna, niiet chillime treeneri klassiruumis, teeme kodutöid ja meile tuuakse isegi süüa: puuvilju, võikusid, müslibatoone, juustupulkasid ja spordijooke.
Esimene mäng tuli meil küll kaotada, aga mega hea tunne oli lõpuks päriselt väljakule saada ja mängida ning järgmine mäng oli juba kolmapäeval. Seekord oli mäng vastaste väljakul, mis tähendab, et peame koolis kandma kleiti või seelikut.
Mängisime meie kooli suure konkurendi Mooresville vastu, mäng oli raske ning pidime kaotusega leppima, järgmine päev oli tunda kurbust ja pettumust jalka tüdrukute seas. Kuna jalgpalli hooaeg kestab vaid paar kuud, siis hakkavad mängud olema iga paari päeva tagant ehk homme jälle väljakule.
Vahepeal sain sõnumi oma YFU kontaktisikult, kes meid enda juurde kooki sööma ja juttu ajama kutsus. Saime veidi heart-to-heart asju arutada ning ta kutsus iganädalasele pühapäevasele lõunasöögile ja tuli kolmapäeval ka meie jalka mängu vaatama. Kohe palju parem ja kindlam tunne on, et nii toreda kontaktisiku sain omale.
Olen hakanud hommikuti kooli kollase koolibussiga sõitma, mis peatab iga viienda maja ees ja võtab peale õpilasi, kellest üks näeb huvitavam välja kui teine. Kuna jõuan kooli 20 minutit enne tunde jõuan süüa meile jagatavat tasuta hommikusööki: saiake, puuvili ja piima pakike.
Sügis hakkab vaikselt kätte jõudma ning suutsin külmetuda ja haigeks jääda, nüüd istun voodis, joon teed ja loodan, et homme ikka väljakule jaksan minna.
Eestis hakkab kooli juba nädala pärast pihta, nautige viimaseid hetki suvest!
Saadan tugevaid kallistusi, musirullid :*
K.
Esimene mäng tuli meil küll kaotada, aga mega hea tunne oli lõpuks päriselt väljakule saada ja mängida ning järgmine mäng oli juba kolmapäeval. Seekord oli mäng vastaste väljakul, mis tähendab, et peame koolis kandma kleiti või seelikut.
Mängisime meie kooli suure konkurendi Mooresville vastu, mäng oli raske ning pidime kaotusega leppima, järgmine päev oli tunda kurbust ja pettumust jalka tüdrukute seas. Kuna jalgpalli hooaeg kestab vaid paar kuud, siis hakkavad mängud olema iga paari päeva tagant ehk homme jälle väljakule.
Vahepeal sain sõnumi oma YFU kontaktisikult, kes meid enda juurde kooki sööma ja juttu ajama kutsus. Saime veidi heart-to-heart asju arutada ning ta kutsus iganädalasele pühapäevasele lõunasöögile ja tuli kolmapäeval ka meie jalka mängu vaatama. Kohe palju parem ja kindlam tunne on, et nii toreda kontaktisiku sain omale.
Olen hakanud hommikuti kooli kollase koolibussiga sõitma, mis peatab iga viienda maja ees ja võtab peale õpilasi, kellest üks näeb huvitavam välja kui teine. Kuna jõuan kooli 20 minutit enne tunde jõuan süüa meile jagatavat tasuta hommikusööki: saiake, puuvili ja piima pakike.
Sügis hakkab vaikselt kätte jõudma ning suutsin külmetuda ja haigeks jääda, nüüd istun voodis, joon teed ja loodan, et homme ikka väljakule jaksan minna.
Eestis hakkab kooli juba nädala pärast pihta, nautige viimaseid hetki suvest!
Saadan tugevaid kallistusi, musirullid :*
K.
No comments:
Post a Comment