Better late than never.

Pole siis veel jõudnud teha postitust jõuludest ega aastavahetusest. Alustuseks räägin veidi Thanksgivingust, mis on siis suur perekondlik söömapüha :D endale meenutas see Eestis pere keskel veedetud jõuluõhtut. Meile tuli külla väga palju sugulasi ja sõpru, kellest osad veetsid meie majas paar ööd ehk terve see periood oli hullu meelne ja maja oli rahvast täis. Thanksgivingu päeval oli terve päev köök askeldamist täis ja toitu valmis meeletutes kogustes. Iga tooli ja diivani peal majas istus keegi oma taldrikuga, sest inimesi oli nii palju külas. Kõige naljakam oli see kui mult küsiti, kas Eestis ka seda päeva tähistame ning kui vastasid, et ei tähistata, oldi nii imestuses, sest neil see nii tähtis püha ju ja kui ma siis selletasin miks meil seda pole, siis see piinlik näoilme arusaades kui rumal see küsimust üldse olnud oli.. :D Aga pärast tervet päeva õgimist ja kodus vedelemist tuli veel terve öö üleval püsida, sest peale Thanksgivingut on neil Black Friday ehk öö vastu reedet on poed terve öö läbi lahti ja alates õhtul kella 8 kuni hommikuni on suured allahindlused. Endal oli väike hirm sees varem kuuldud juttudest ja filmidest nähtust, et milliseks rabelemiseks minna võib. Aga juba siin olles tuli see hullus ära näha ja läksime hostema, hostõe ja veel paari nende sugulasega shoppama. Allahindlused olid küll super ja ma olin enamus talveriiete ostmise edasi lükanud lootusega seal hea hinnaga midagi leida ning läks ka õnneks. Inimesi oli küll meeletult palju ja kassajärjekorrad kohutavalt pikad, aga kuidagi une ja väsimuse vastu võideldes pidasime varajaste hommikutundideni vastu. Vahepeal kui poekotte käes oli liiga palju viisime neid autosse aga kui asju autosse ka enam ära ei mahtunud oli aeg koju magama sõita, enne küll tegime väikse peatuse ja sõime kõhud mõnusalt täis. Pean ütlema, et see Black Friday oli ikka väga huvitav kogemus.

Niisiis kui jõuludest rääkida, siis juhtus nii, et enne jõule oli juba paar nädalat meil lumi maas ja mõnus jõulutunne, aga just enne jõule sulas lumi ära. Lahe oli aga, et terves naabruskonnas olid enamus majad igasuguste tulukeste ja vilkuvate kaunistustega ära kaunistatud ja sedasi oli ka meie maja.

                             

 Siin ei ole kombeks jõuluõhtul midagi erilist teha nagu Eestis, et on suur söömaaeg perega, vaid nad ärkavad järgmisel hommikul väga vara üles, et kuuse alla kogunenud kinke avama hakata. Ma eriti vaimustuses ei olnud kui mind hommikul kell 6 üles karjuti, aga kui end uniselt allakorrusele vedasin, siis oli terve kuuse alune kuhjaga kingitusi täis ja hostvend ja hostõde meil juba külas ning hakkasime korda mööda kingitusi avama. Sain ise hostperelt üllatavalt palju  kingitusi, nt erinevaid kinkekaarte: starbucks, subway, kaubanduskeskuse jne, veel sain spordisärgi, salli, raamatu, küünlaid, komme jne. Minu armas pere oli mulle Eestist saatnud paki, mis oli õnneks enne jõulu kohale jõudnud ehk sain hostidele kinkida eesti mustriga kindaid ja eesti shokolaadi, samuti kinkisin neile keraamika tunnis valmistatud (whimsical house) majakese kuhu saab küünla sisse panna. Nad olid mu kinkide üle väga õnnelikud. :)

Majake eest

Majake tagant

Jõuluküpsised 1

Jõuluküpsised 2

Meie jõulupuu

 Eesti jõulupidu: mu hostema teadis, et Indianas on eestlase Selts , kes korraldab vahel üritusi ja koosolemisi, otsisime nad facebookis üles ja võtsime ühendust ning mind kutsuti nende jõulupeole. Naine, kes minuga ühendust võttis ise küll enam igapäevaselt eesti keeles ei räägi, küll kasutab vahel eestikeelseid sõnu lausetes nagu: jõulud, verivorst, jõuluvana jne, mis kõlas ta aktsendiga jube naljakalt ja praktiliselt arusaamatult. Tema vend on aga Seltsi põhikorraldajatest ja räägib vabalt eesti keeles. Enamus inimesed kellel nt vanemad siia olid tulnud elama on nüüd abielus ameeriklasega ja nende lapsed eesti keelt ei oska, aga oli ka inimesi, kes ise paarkümmend aastat tagasi siia elama asusid ja perekeskselt eesti keele säilitasid. Endal oli üllatavalt raske eesti keeles rääkida, põhiliselt sellepärast, et ei teadnud kunagi kellega, mis keeles rääkida ja enamustega sai sellist segakeelt aetud, et endale oli mugavam pigem inglise keeles vestlust alustada. Aga inimeste lugusid kuulata ja neile endast jutustada, et kus Eestis elan ja õpin ja mis meil kodus hetkel toimub oli meeletult tore ja usun, et neil endil oli ka huvitav minuga kohtuda :) Ning muidugi kõige tähtsam, söök :D Ma ei suutnud oma silmi uskuda kui lauale toodi hunnikutes eestipäraseid roogasid: verivorstid, hapukapsas, LEIB. Ma õgisin mitu taldriku täit, ise peaaegu pisarais õnnest ja võtsin veel koju paar verivorsti ja leivaviilu, et hostidele maitsta anda, kuigi nad erilist huvi ei tundnud, niiet sain ise veel järada verivorsti ja leiba paar päeva :) Veel laulsime seal eesti jõululaule ja meil oli jõuluvana, kes isegi mulle väikse kingituse ulatas :') kahjuks ei suutnud ühtegi eesti keelset luuletust nii kiiresti meelde tuletada, muidu oleks küll lahe olnud jõuluvanale ühe salmikese kah lugeda.

VERIVORST

LEIB

Hapukapsas

 

                                           

Aastavahetuse veetsime hostperega kodus. Kutsusime külla veidi inimesi, kelle hulgas paar sõpra koolist ning vahetusõpilane Taanist. Olin ammu tahtnud hostperele midagi küpsetada ning kuna meil oli külalisi ka, siis otsustasingi küpsetada ühe piruka, mida kodus tihti küpsetanud olen kui külalised tulevad. Kõigile väga meeldis:) Niisiis sõime, rääkisime juttu, kuulasime muusikat, tegime nalja ja mängisime veidi seltskonna mänge. Siis kui kell kaksteist sai vaatasime telekast New Yorgis toimuva pidustuse ja palli kukkumise otseülekannet. Mis oli väga teistsugune minu jaoks aastavahetusel, et siin me ei lasknud rakette. Oleneb muidugi naabruskonnast, osad inimesed vist isegi lasevad, aga minu hostpere ei lasknud rakette ja polnud terve õhtu jooksul kuulda ka, et oleks kusagil ligidal lastud. Muidu oli väga mõnus ja lõbus aastavahetus.

Niipalju siis praegu, palju tervist kõigile, olge mõnnad!

K.

I have an image on my mind of what I want for the future because of all I've learned from the past.

Tere!! okei, ma suutsin jälle üle kahe kuu blogimist edasi lükata, aga kuna ma hetkel istun haigena kodus, siis otsustasin, et nüüd on see hetk kui üritan sellega uuesti järjepeale saada. Niiet üritan lühidalt ja piltidega ära näidata suuremad tegevused, mis ma vahepeal teinud olen. Esiteks olen käinud spordimänge vaatamas, sügisel peeti üks meie keskkooli ameerika jalgpalli mäng kesklinnas asuvas suures Lucas Oil spordihoones, mis oli ehitatud 2012 Super Bowli jaoks, mis toimus Indianapolises.

Lucas Oil

See oli seest hiigaslik!

Samuti käisin ma NBA korvpalli mängu vaatamas, mis toimus Indiana Pacersi ja Chicago Bullsi vahel. Mäng oli väga hea ja tasavägine ning lõpuks Pacers võitis. Meil õnnestus pääseda enne mängu sportlaste riietusruumide kõrval asuvasse erilisse restorani, kuhu lastakse ainult eripääsmega, sealne toit oli mega. Meie istmed olid samuti super ja olime mänguplatsile väga ligidal.

Veel käisime jäähokit vaatamas, mäng oli Indiana Ice ja Chicago Steel vahel. Ma ise küll hokist väga midagi ei jaga aga oli tore hostperega ühte mängu vaatamas käia.

Talve alguses käisime hostema, hostvanaema ja Helleniga vikesel kahe-päevasel Chicago tripil. Chicago on Indianapolisest vaid paari tunni sõidu kaugusel ja meil vedas ka liiklusega. Võtsime linnas hotelli ja käisime üritasime kahe päeva jooksul võimalikult palju linna ja vaatamisväärsusi ära näha. Esmalt läksime Sears Towerisse, mis tähendas seda, et ostad pileti ja sõidad liftiga pilvelõhkuja viimasele korrusele ning sulle avaneb imeline vaade. Hiljem jalutasime linnas ringi ja kuna seal oli tunduvalt külmem kui Indianas oli olnud, sõitsime kaugematesse sihtpunktidesse autoga ja nägime ära kõik spordihooned ja viskasime pilgu peale ka loomaaiale. Õhtul lõõgastusime peale pikka ja külma päeva hotelli basseinis. Peab mainima, et õhtul pimedas olid suurlinna tuled ja see tunne, et sa seisad Chicago tänaval kirjeldamatu.

Hellen, hostvanaema ja mina

Hellen ja mina

Hostema ja mina

Michael Jordani käejärg

Käisime loomaaiast ka läbi

Chicagi Cubs staadion

Sõitsime Chinatownist läbi

Vahepeal kui veel enam-vähem soe oli lasime hostpere tuttaval fotograafil minust ja Hellenist kesklinnas pilte teha, sest siin on väga populaarne teha keskkooli lõpuklassis endast nö senior pictureseid ja mõtlesime, et oleks tore mälestuseks teha endast pilte, sest siinne kesklinn ja sealne kanal on väga ilusad suvel. Ise väga elevil ei olnud mõttest kuskil avalikult poseerida ja mingit modelli mängida, aga tegelikult oli see tegevust üllatavalt lõbus, fotograaf oli väga sõbralik ja tore ning pildid tulid imelised välja. Panen siis siiagi paar pilti, mis sellest välja tuli.

Hellen, hostvanemate lapselaps Tryden ja mina

Nonii praeguseks aitab küll, tuli siis rohkem pilte kui teksti ja eks ma üritan siis veel ühe postituse vanadest asjadest teha, et ära rääkida thanksgivingust, jõuludest ja aastavahetusest. Seniks tugevat tervist ja edu teile armsad inimesed Eestimaal ja mujal laias maailmas!

Kalli-kalli

K.

You might not always get what you worked for, but you have to work for everything you get.

Palun andke andeks, ma tean, et pole väga-väga kaua kirjutanud. Nimelt oli veidi kiire vahepeal ja samuti ei lasknud mu imeline ameerika wifi uut blogipostitust teha, aga sain lõpuks selle tööle ja üritan Teid kõigega uuesti kurssi viia, samuti luban, et proovin edaspidi tihedamini kirjutada. Ehk siis natuke sellest, mis vahepeal toimunud on.
Esiteks vahetasin oma hostpere, elan nüüd oma endise YFU kontaktisiku juures. Siin on tunduvalt parem ja oli tunne, et vahetusaasta võib reaalselt alata. Kõige kummalisem asi perevahetuse juures oli see, et kolimine toimus täpselt öö vastu minu 18. sünnipäeva ehk uus hostpere oli nagu ideaalne sünnipäevakink mulle, sain omale lõpuks eraldi toa ka, jeii. Hostperel on traditsioon iga pühapäev teha suur perekondlik õhtusööming ehk kutsuda külla sõpru, sugulasi ja naabreid. Alati on maja inimesi täis, sööme hästi palju, ajame juttu, vaatame telekast ameerika jalgpalli ja mängime õues kossu või loobime jalgpalli. Hostvend ja õde on juba täiskasvanud ja välja kolinud, aga neid näen ka peaaegu iga nädalavahetud ja tihti käime nendega, kas väljas söömas või kuskil üritustel.

Esimene nädalavahetus uues peres sõitsime järve äärde, kus peretuttavatel on maja. Neil oli mootorpaat ja saime veesuusatamist ja tuubitamist proovida ning ujuda ja päevitada. Ilm oli nii ilus, grillisime ja tutvusime uute inimestega, see oli suurepärane päev ja imeline algus uues hostperes.

Mõnna

Tegin paar hüpet

Hellen ja hostvenna poeg Tryden

mega kiire ja äge oli!!

Kuna vana hostpere polnud meid kordagi kesklinna viinud (mis asub 15 minuti kaugusel!), siis üks päev pärast kooli sõitsime hostemaga kesklinna ja jalutasime veidi linna peal ringi. Indianapolis on ikka väga suur linna ja seal mega palju näha: kõrged majad, ilusad hooned, skulptuurid, pikk kanal, spordistaadionid, pargid jne.

Mammutid

Kanal

Iga silla all oli mingi pilt.

Ratastel baar

Tänava kunst

Hobusevankris saab isegi talvel sõita.

Hostema BMW

Siin on sügisel kaks suurt festivali/laata. Esimesena läksime õunafestivalile, kus sai osta õunu ja kõrvitsaid, ostsime kaks suurt kotitäit õunu, et hostema saaks küpsetada miljon õunakooki ning valisime välja ka paar kõrvitsat Halloweeni jaoks.

Mina ja Hellen

Hostmomi uus auto, sest me ei mahtund ta bemmi ära.

Teine festival oli Covered Bridge Festival, kus müüdi väga palju igasugust kraami, pudi-padi, riideid, mänguasju, võltskotte ja lõhnaõlisid jne ning seal oli mega palju erinevaid toidu putkasid. Mulle meenutas see veidi India turgu.

Covered Bridge

Corn dog

Nägin palju amišeid.

See pole poolti kõik, mis vahepeal toimunud on, aga ei taha uue postitusega enam kauem oodata ehk ülejäänud tegevused toon Teieni paari järgneva postitusega, mille jaoks proovin lähiajal aega võtta. Tõesti vabandan veelkord, et pole endast siin üle kahe kuu märku andnud. Olen siiski elus, terve ja õnnelik. 

Kalli-kalli!!

K.