100 päeva

Hetkel on mul siin jäänud olla veel täpselt 100 päeva!! Aeg on uskumatult kiiresti möödunud ja ma tean, et need 100 päeva lähevad veel kiiremini. Mäletan kuidas ma veel aastavahetuse paiku mõtlesin, et mul on veel 6 kuud aega, et pool aastat tundub ju nagu terve igavik... Igatahes sain YFUlt oma tagasituleku info kätte ja lahkumise kuupäevaks on 25.juuni.

Kodus 26ndal.

Räägin teile siis ühest toredast asjast, mida sattusin siin tegema. Nimelt korraldatakse iga teise laupäeva hommikul meil kesklinnas kodututele toidu ja tarbete jagamine. Mu hostema on sellest alati vabatahtlikkuna osa võtnud ja läksin temaga üks kord kaasa ja oleme nüüd seal koos hakkanud käima igal võimalikul korral. Tegevus toimub igal aastaajal ja iga ilmaga õues, paneme lauad pargis kõnnitee äärde ning laudadel on nii sooja toitu kui külma, jooke, kaasavõetavaid toiduasju ja muid tarbeid+riideid. Alati kindlal kella ajal loetakse toidupalve ja kodutud võtavad ritta ja hakkavad mööda laudu käima, et oma osa kätte saada, tavaliselt tuleb nii palju inimesi, et kuskil 2h jooksul sai kõigile toit kätte jagatud. Kõik kodutud on väga meeldivad ja sõbralikud ning teevad nalja ehk igav seal kohe kindlasti pole. Isegi selle jubeda külmaga , mille osaks me siin see talv saime, üritasime end võimalikult tihti sinna ikka kohale vedada, sest ise seal lõdisedes ja neile jäätunud joogipudeleid jagades, juba mõte sellest kui külm neil endil olla võib..Kuid nad siiski naeratasid vastu kui neile naeratades "head päeva" soovisid. Olen õnnelik, et me hostemaga seal käime, sest see tunne on meeletult hea sealt koju minnes ning ega see tükki küljest ei võta teisi veidi aidata.

joogid ja valentinipäeva muffinid

Tavaliselt pole Indianas nii külm talvel ja see aasta tuli peaaugu uus lumerekord. Siis kui need kõige hullemad külma ja lume päevad olid, ei pidanud me vahepeal terve nädal koolis käima ja kui kool toimus siis olid meil 2h delayd. Kuna nii palju jäi kooli ära siis taheti teha et me peaks tegema järgi need päevad suvel ehk kooli lõppeks hiljem, aga õnneks otsustati, et kuna meil tavaliselt esmaspäevad on tund aega lühemad kui kõik teised, siis nüüd on esmaspäevad sama pikad kui tavapäevad ehk midagi väga ei muutu ja me saime lihtsalt pool talve kodus lebotada ja lumepäevasid nautida. :D Ilm on vist küll see aasta igal pool väga imelik olnud, meil ei taha talv ikka alla anda ja iga kolme päeva tagant sajab millimeeter lund, mis tunni aja pärast ära sulab ja siis on õues 15 kraadi ja päike särab ning saab lühikestes pükstes ringi käia.

Vahepeal oli 24.veebruar ja Eesti Vabariigi sünnipäev ning ega ma siin kaugel oma kallist kodumaad ära ei unustanud. Nimelt käisin eestlaste Seltsi poolt korraldatud Vabariigi aastapäeva pidustusel. Üritus toimus Läti Majas, kohtasin paljusid inimesi, kellega olin juba jõulupeol tuttavaks saanud, aga tutvusin ka paljude uute inimestega, keda eelmine kord ei olnud näinud. See kord oli väheke kergem suhelda, sest nagu mainisin, pooli juba teatsin ning mäletasin ka, mis keeles nad minuga eelistasid rääkida ehk ei olnud keeltega nii sassis kui eelmine kord :D Meile peeti paar kõne ja mängiti muusikat ning tantsiti rahvatantse (tegin telefoniga videod ka, aga millegi pärast ei saa neid blogis tööle), paljud kandsid isegi rahvariideid. Muidugi oli seal palju eestipärast toitu, seapraadi ja hapukapsast ning leiba :) 

laulusõnad ja kava

Toit!!

Toit!!

Meil hakkab siin peale järgmist nädalat 2-nädalane vaheaeg, kuigi mina ei lähe juba alates tänasest neli nädalat kooli, sest juba sellel esmaspäeval tulevad mu isa ja õed mulle siia külla!!! Esmapäeval sõidan bussiga Chicagosse, kuhu nad sisse lendavad ja veedame kolm päeva Chicagos ning siis sõidame Indanasse ja saan neile siinset näidata. Täiesti uskumatu tunne on, et pole neid peaaegu 8 kuud näinud ja näen neid juba kahe päeva pärast ning saan nendega terve nädala koos veeta. See lihtsalt ei tundu reaalne praegu! Peale seda nädalat on mul siis kaks nädalat vaheaega ja pärast vaheaega lähen YFUga nädalaks tripile.

Soovin Teile ilusat vaheaega ning imelist ja päikselist kevadet! 

Kallid-Musid!!

K.

Better late than never.

Pole siis veel jõudnud teha postitust jõuludest ega aastavahetusest. Alustuseks räägin veidi Thanksgivingust, mis on siis suur perekondlik söömapüha :D endale meenutas see Eestis pere keskel veedetud jõuluõhtut. Meile tuli külla väga palju sugulasi ja sõpru, kellest osad veetsid meie majas paar ööd ehk terve see periood oli hullu meelne ja maja oli rahvast täis. Thanksgivingu päeval oli terve päev köök askeldamist täis ja toitu valmis meeletutes kogustes. Iga tooli ja diivani peal majas istus keegi oma taldrikuga, sest inimesi oli nii palju külas. Kõige naljakam oli see kui mult küsiti, kas Eestis ka seda päeva tähistame ning kui vastasid, et ei tähistata, oldi nii imestuses, sest neil see nii tähtis püha ju ja kui ma siis selletasin miks meil seda pole, siis see piinlik näoilme arusaades kui rumal see küsimust üldse olnud oli.. :D Aga pärast tervet päeva õgimist ja kodus vedelemist tuli veel terve öö üleval püsida, sest peale Thanksgivingut on neil Black Friday ehk öö vastu reedet on poed terve öö läbi lahti ja alates õhtul kella 8 kuni hommikuni on suured allahindlused. Endal oli väike hirm sees varem kuuldud juttudest ja filmidest nähtust, et milliseks rabelemiseks minna võib. Aga juba siin olles tuli see hullus ära näha ja läksime hostema, hostõe ja veel paari nende sugulasega shoppama. Allahindlused olid küll super ja ma olin enamus talveriiete ostmise edasi lükanud lootusega seal hea hinnaga midagi leida ning läks ka õnneks. Inimesi oli küll meeletult palju ja kassajärjekorrad kohutavalt pikad, aga kuidagi une ja väsimuse vastu võideldes pidasime varajaste hommikutundideni vastu. Vahepeal kui poekotte käes oli liiga palju viisime neid autosse aga kui asju autosse ka enam ära ei mahtunud oli aeg koju magama sõita, enne küll tegime väikse peatuse ja sõime kõhud mõnusalt täis. Pean ütlema, et see Black Friday oli ikka väga huvitav kogemus.

Niisiis kui jõuludest rääkida, siis juhtus nii, et enne jõule oli juba paar nädalat meil lumi maas ja mõnus jõulutunne, aga just enne jõule sulas lumi ära. Lahe oli aga, et terves naabruskonnas olid enamus majad igasuguste tulukeste ja vilkuvate kaunistustega ära kaunistatud ja sedasi oli ka meie maja.

                             

 Siin ei ole kombeks jõuluõhtul midagi erilist teha nagu Eestis, et on suur söömaaeg perega, vaid nad ärkavad järgmisel hommikul väga vara üles, et kuuse alla kogunenud kinke avama hakata. Ma eriti vaimustuses ei olnud kui mind hommikul kell 6 üles karjuti, aga kui end uniselt allakorrusele vedasin, siis oli terve kuuse alune kuhjaga kingitusi täis ja hostvend ja hostõde meil juba külas ning hakkasime korda mööda kingitusi avama. Sain ise hostperelt üllatavalt palju  kingitusi, nt erinevaid kinkekaarte: starbucks, subway, kaubanduskeskuse jne, veel sain spordisärgi, salli, raamatu, küünlaid, komme jne. Minu armas pere oli mulle Eestist saatnud paki, mis oli õnneks enne jõulu kohale jõudnud ehk sain hostidele kinkida eesti mustriga kindaid ja eesti shokolaadi, samuti kinkisin neile keraamika tunnis valmistatud (whimsical house) majakese kuhu saab küünla sisse panna. Nad olid mu kinkide üle väga õnnelikud. :)

Majake eest

Majake tagant

Jõuluküpsised 1

Jõuluküpsised 2

Meie jõulupuu

 Eesti jõulupidu: mu hostema teadis, et Indianas on eestlase Selts , kes korraldab vahel üritusi ja koosolemisi, otsisime nad facebookis üles ja võtsime ühendust ning mind kutsuti nende jõulupeole. Naine, kes minuga ühendust võttis ise küll enam igapäevaselt eesti keeles ei räägi, küll kasutab vahel eestikeelseid sõnu lausetes nagu: jõulud, verivorst, jõuluvana jne, mis kõlas ta aktsendiga jube naljakalt ja praktiliselt arusaamatult. Tema vend on aga Seltsi põhikorraldajatest ja räägib vabalt eesti keeles. Enamus inimesed kellel nt vanemad siia olid tulnud elama on nüüd abielus ameeriklasega ja nende lapsed eesti keelt ei oska, aga oli ka inimesi, kes ise paarkümmend aastat tagasi siia elama asusid ja perekeskselt eesti keele säilitasid. Endal oli üllatavalt raske eesti keeles rääkida, põhiliselt sellepärast, et ei teadnud kunagi kellega, mis keeles rääkida ja enamustega sai sellist segakeelt aetud, et endale oli mugavam pigem inglise keeles vestlust alustada. Aga inimeste lugusid kuulata ja neile endast jutustada, et kus Eestis elan ja õpin ja mis meil kodus hetkel toimub oli meeletult tore ja usun, et neil endil oli ka huvitav minuga kohtuda :) Ning muidugi kõige tähtsam, söök :D Ma ei suutnud oma silmi uskuda kui lauale toodi hunnikutes eestipäraseid roogasid: verivorstid, hapukapsas, LEIB. Ma õgisin mitu taldriku täit, ise peaaegu pisarais õnnest ja võtsin veel koju paar verivorsti ja leivaviilu, et hostidele maitsta anda, kuigi nad erilist huvi ei tundnud, niiet sain ise veel järada verivorsti ja leiba paar päeva :) Veel laulsime seal eesti jõululaule ja meil oli jõuluvana, kes isegi mulle väikse kingituse ulatas :') kahjuks ei suutnud ühtegi eesti keelset luuletust nii kiiresti meelde tuletada, muidu oleks küll lahe olnud jõuluvanale ühe salmikese kah lugeda.

VERIVORST

LEIB

Hapukapsas

 

                                           

Aastavahetuse veetsime hostperega kodus. Kutsusime külla veidi inimesi, kelle hulgas paar sõpra koolist ning vahetusõpilane Taanist. Olin ammu tahtnud hostperele midagi küpsetada ning kuna meil oli külalisi ka, siis otsustasingi küpsetada ühe piruka, mida kodus tihti küpsetanud olen kui külalised tulevad. Kõigile väga meeldis:) Niisiis sõime, rääkisime juttu, kuulasime muusikat, tegime nalja ja mängisime veidi seltskonna mänge. Siis kui kell kaksteist sai vaatasime telekast New Yorgis toimuva pidustuse ja palli kukkumise otseülekannet. Mis oli väga teistsugune minu jaoks aastavahetusel, et siin me ei lasknud rakette. Oleneb muidugi naabruskonnast, osad inimesed vist isegi lasevad, aga minu hostpere ei lasknud rakette ja polnud terve õhtu jooksul kuulda ka, et oleks kusagil ligidal lastud. Muidu oli väga mõnus ja lõbus aastavahetus.

Niipalju siis praegu, palju tervist kõigile, olge mõnnad!

K.