I have an image on my mind of what I want for the future because of all I've learned from the past.

Tere!! okei, ma suutsin jälle üle kahe kuu blogimist edasi lükata, aga kuna ma hetkel istun haigena kodus, siis otsustasin, et nüüd on see hetk kui üritan sellega uuesti järjepeale saada. Niiet üritan lühidalt ja piltidega ära näidata suuremad tegevused, mis ma vahepeal teinud olen. Esiteks olen käinud spordimänge vaatamas, sügisel peeti üks meie keskkooli ameerika jalgpalli mäng kesklinnas asuvas suures Lucas Oil spordihoones, mis oli ehitatud 2012 Super Bowli jaoks, mis toimus Indianapolises.

Lucas Oil

See oli seest hiigaslik!

Samuti käisin ma NBA korvpalli mängu vaatamas, mis toimus Indiana Pacersi ja Chicago Bullsi vahel. Mäng oli väga hea ja tasavägine ning lõpuks Pacers võitis. Meil õnnestus pääseda enne mängu sportlaste riietusruumide kõrval asuvasse erilisse restorani, kuhu lastakse ainult eripääsmega, sealne toit oli mega. Meie istmed olid samuti super ja olime mänguplatsile väga ligidal.

Veel käisime jäähokit vaatamas, mäng oli Indiana Ice ja Chicago Steel vahel. Ma ise küll hokist väga midagi ei jaga aga oli tore hostperega ühte mängu vaatamas käia.

Talve alguses käisime hostema, hostvanaema ja Helleniga vikesel kahe-päevasel Chicago tripil. Chicago on Indianapolisest vaid paari tunni sõidu kaugusel ja meil vedas ka liiklusega. Võtsime linnas hotelli ja käisime üritasime kahe päeva jooksul võimalikult palju linna ja vaatamisväärsusi ära näha. Esmalt läksime Sears Towerisse, mis tähendas seda, et ostad pileti ja sõidad liftiga pilvelõhkuja viimasele korrusele ning sulle avaneb imeline vaade. Hiljem jalutasime linnas ringi ja kuna seal oli tunduvalt külmem kui Indianas oli olnud, sõitsime kaugematesse sihtpunktidesse autoga ja nägime ära kõik spordihooned ja viskasime pilgu peale ka loomaaiale. Õhtul lõõgastusime peale pikka ja külma päeva hotelli basseinis. Peab mainima, et õhtul pimedas olid suurlinna tuled ja see tunne, et sa seisad Chicago tänaval kirjeldamatu.

Hellen, hostvanaema ja mina

Hellen ja mina

Hostema ja mina

Michael Jordani käejärg

Käisime loomaaiast ka läbi

Chicagi Cubs staadion

Sõitsime Chinatownist läbi

Vahepeal kui veel enam-vähem soe oli lasime hostpere tuttaval fotograafil minust ja Hellenist kesklinnas pilte teha, sest siin on väga populaarne teha keskkooli lõpuklassis endast nö senior pictureseid ja mõtlesime, et oleks tore mälestuseks teha endast pilte, sest siinne kesklinn ja sealne kanal on väga ilusad suvel. Ise väga elevil ei olnud mõttest kuskil avalikult poseerida ja mingit modelli mängida, aga tegelikult oli see tegevust üllatavalt lõbus, fotograaf oli väga sõbralik ja tore ning pildid tulid imelised välja. Panen siis siiagi paar pilti, mis sellest välja tuli.

Hellen, hostvanemate lapselaps Tryden ja mina

Nonii praeguseks aitab küll, tuli siis rohkem pilte kui teksti ja eks ma üritan siis veel ühe postituse vanadest asjadest teha, et ära rääkida thanksgivingust, jõuludest ja aastavahetusest. Seniks tugevat tervist ja edu teile armsad inimesed Eestimaal ja mujal laias maailmas!

Kalli-kalli

K.

You might not always get what you worked for, but you have to work for everything you get.

Palun andke andeks, ma tean, et pole väga-väga kaua kirjutanud. Nimelt oli veidi kiire vahepeal ja samuti ei lasknud mu imeline ameerika wifi uut blogipostitust teha, aga sain lõpuks selle tööle ja üritan Teid kõigega uuesti kurssi viia, samuti luban, et proovin edaspidi tihedamini kirjutada. Ehk siis natuke sellest, mis vahepeal toimunud on.
Esiteks vahetasin oma hostpere, elan nüüd oma endise YFU kontaktisiku juures. Siin on tunduvalt parem ja oli tunne, et vahetusaasta võib reaalselt alata. Kõige kummalisem asi perevahetuse juures oli see, et kolimine toimus täpselt öö vastu minu 18. sünnipäeva ehk uus hostpere oli nagu ideaalne sünnipäevakink mulle, sain omale lõpuks eraldi toa ka, jeii. Hostperel on traditsioon iga pühapäev teha suur perekondlik õhtusööming ehk kutsuda külla sõpru, sugulasi ja naabreid. Alati on maja inimesi täis, sööme hästi palju, ajame juttu, vaatame telekast ameerika jalgpalli ja mängime õues kossu või loobime jalgpalli. Hostvend ja õde on juba täiskasvanud ja välja kolinud, aga neid näen ka peaaegu iga nädalavahetud ja tihti käime nendega, kas väljas söömas või kuskil üritustel.

Esimene nädalavahetus uues peres sõitsime järve äärde, kus peretuttavatel on maja. Neil oli mootorpaat ja saime veesuusatamist ja tuubitamist proovida ning ujuda ja päevitada. Ilm oli nii ilus, grillisime ja tutvusime uute inimestega, see oli suurepärane päev ja imeline algus uues hostperes.

Mõnna

Tegin paar hüpet

Hellen ja hostvenna poeg Tryden

mega kiire ja äge oli!!

Kuna vana hostpere polnud meid kordagi kesklinna viinud (mis asub 15 minuti kaugusel!), siis üks päev pärast kooli sõitsime hostemaga kesklinna ja jalutasime veidi linna peal ringi. Indianapolis on ikka väga suur linna ja seal mega palju näha: kõrged majad, ilusad hooned, skulptuurid, pikk kanal, spordistaadionid, pargid jne.

Mammutid

Kanal

Iga silla all oli mingi pilt.

Ratastel baar

Tänava kunst

Hobusevankris saab isegi talvel sõita.

Hostema BMW

Siin on sügisel kaks suurt festivali/laata. Esimesena läksime õunafestivalile, kus sai osta õunu ja kõrvitsaid, ostsime kaks suurt kotitäit õunu, et hostema saaks küpsetada miljon õunakooki ning valisime välja ka paar kõrvitsat Halloweeni jaoks.

Mina ja Hellen

Hostmomi uus auto, sest me ei mahtund ta bemmi ära.

Teine festival oli Covered Bridge Festival, kus müüdi väga palju igasugust kraami, pudi-padi, riideid, mänguasju, võltskotte ja lõhnaõlisid jne ning seal oli mega palju erinevaid toidu putkasid. Mulle meenutas see veidi India turgu.

Covered Bridge

Corn dog

Nägin palju amišeid.

See pole poolti kõik, mis vahepeal toimunud on, aga ei taha uue postitusega enam kauem oodata ehk ülejäänud tegevused toon Teieni paari järgneva postitusega, mille jaoks proovin lähiajal aega võtta. Tõesti vabandan veelkord, et pole endast siin üle kahe kuu märku andnud. Olen siiski elus, terve ja õnnelik. 

Kalli-kalli!!

K.