Friday, 23 August 2013

When are you going to realize that u can do whatever u want?

Käisime nädalavahetusel roadtripil Iowasse, sõit sinna kestis ainult 7 tundi! aga aeg läks üllatavalt kiiresti. Meie auto on üli suur ja mugav ning meil on tagaistmel telekas ehk saime terve sõidu filme vaadata. Jõudsime kohale hilja öösel ning ööbisime hotellis, seal oli hinna sees hommikusöök, kus sai küpsetada omale ise vahvleid ja süüa krõbinaid, toasti jne.
Hotell
Sõitsime sinna, sest hostisa emal oli 93. sünnipäev ja käisime tal vanadekodus külas kooki ja jäätist söömas.



See nv oli väga sündmuste rohke ja saime tunda tõelist ameerika elu, mida näeb telekast ja ei ole alati see, mida ise kogeda tahaksid. Arvan, et vahel lihtsalt juhtub halbu asju, see on elu ning tuleb need selja taha jätta ja edasi liikuda, sest hetkel pole alla andmine enam aktsepteeritav variant.
Mõnikord on koolis väga kerge ja saan oma tegemistega poole varem valmis kui teised, aga teine kord pean lihtsalt pooleli jätma mõne ülesande, sest peale kümnendat korda lugemist, ikka ei taju, mis tegema pean. Meil on hakkanud olema matas ja füsas tunnikontrolle ja iga nädal hakkab olema american studises sõnade peale töö, Esimese töökese sain 100%, kuigi paljudel klassis läks halvemini. Powerpoint mille kallal hetkel american studieses töötama on üpris huvitav. Oleme kolmestes gruppides ja igaüks uurib ühte ajaloolist sündmust ning me panema kokku photostory ehk näitame pilte ja lindistame nende kõrvale jutu selle sündmuse kohta. 
Keraamikas oleme ühe savipoti juba valmis teinud ja selle nädala jooksul saab valmis juba järgmine, dekoratsioonidega savipott, päris lahe on igat hommikut alustada saviga mökerdades.


Meil oli eelmine neljapäev esimene Star klassi klubi ehk mul oli korvpall. Tuli välja, et tüdrukud tavaliselt seda klubi ei vali ehk olin seal kahe teise tüdrukuga, aga õpetaja ütles, et väga uhke meie üle kui jääme sinna klubisse ja me ei pea poistega mängima, vaid võime lihtsalt korvi loopida ja oma vahel mängida.
Esmaspäeval oli meie esimene jalka mäng, niinagu poisid enne mängu, kanname meiegi samal päeval koolis oma mänguvormi, kodumängudel mängime valgete riietega, võõral väljakul mängime sinistes vormides. Mängud on tavaliselt 1,5-2 tundi pärast tunde, aga meil ei ole lubatud vahepeal koju minna, niiet chillime treeneri klassiruumis, teeme kodutöid ja meile tuuakse isegi süüa: puuvilju, võikusid, müslibatoone, juustupulkasid ja spordijooke.



Esimene mäng tuli meil küll kaotada, aga mega hea tunne oli lõpuks päriselt väljakule saada ja mängida ning järgmine mäng oli juba kolmapäeval. Seekord oli mäng vastaste väljakul, mis tähendab, et peame koolis kandma kleiti või seelikut.


Mängisime meie kooli suure konkurendi Mooresville vastu, mäng oli raske ning pidime kaotusega leppima, järgmine päev oli tunda kurbust ja pettumust jalka tüdrukute seas. Kuna jalgpalli hooaeg kestab vaid paar kuud, siis hakkavad mängud olema iga paari päeva tagant ehk homme jälle väljakule.




Vahepeal sain sõnumi oma YFU kontaktisikult, kes meid enda juurde kooki sööma ja juttu ajama kutsus. Saime veidi heart-to-heart asju arutada ning ta kutsus iganädalasele pühapäevasele lõunasöögile ja tuli kolmapäeval ka meie jalka mängu vaatama. Kohe palju parem ja kindlam tunne on, et nii toreda kontaktisiku sain omale.
Olen hakanud hommikuti kooli kollase koolibussiga sõitma, mis peatab iga viienda maja ees ja võtab peale õpilasi, kellest üks näeb huvitavam välja kui teine. Kuna jõuan kooli 20 minutit enne tunde jõuan süüa meile jagatavat tasuta hommikusööki: saiake, puuvili ja piima pakike.
Sügis hakkab vaikselt kätte jõudma ning suutsin külmetuda ja haigeks jääda, nüüd istun voodis, joon teed ja loodan, et homme ikka väljakule jaksan minna.
Eestis hakkab kooli juba nädala pärast pihta, nautige viimaseid hetki suvest!

Saadan tugevaid kallistusi, musirullid :*
K.




Saturday, 10 August 2013

“Do not go where the path may lead, go instead where there is no path and leave a trail.”

Olen siin juba kaks nädalat vastu pidanud..jeejeei. Koolis on õppimine peale hakanud ja mulle täitsa meeldib siin. Kõik on hoopis teistsugune kui Eestis ja kuigi jõuan trennist väsinuna koju alles kell 6, ei tundu koolipäevad nii üksluised, pikad ja igavad ning nädal möödub tegelt väga kiiresti. Räägin siis, mis meil on toimunud vahepeal. Eelmine nädal tuli meil töötada kahekesi paaris ühe powerpoint esitluse kallal ning seda siis klassi ees esitleda. Õpetaja ütles klassile, et nad peavad mõistvad olema ja arvestama sellega, et minu jaoks on inglise keel siiski võõrkeel ja klassi ees esinemine on sellevõrra raskem ja ma võin lasta oma paarilisel esitada meie tööd ning ei pea ütlema midagi kui ei taha. Võtsin julguse kokku ja siiski rääkisin ka ise paar lauset ning kõik olid mega nunnud ning õpetajad ja õpilased kiitsid ette-taha kui tubli ma olen, mis oli üpris kummaline, aga samas väga tore ja julgustav. Mis on eriti lahe minu arust on see, et õpetajad filmisid igat esitlust, jagasid meile pärast enda esitluse video ja lasid 200 sõna kirjutada, kuidas sul läks ja mis järgmine kord paremini teha. Samuti oleme pidanud füüsika ja matemaatika tundides koduseid töid klassi ees seletama, mis on mulle väga raske, aga ka kasulik ja aitab palju keele harjutamisel ja julguse juurde saamisel.
See nädal oli jalgpallis katsed ja tüdrukud jagati kahe tiimi vahel ära. Kooli põhimõtete pärast ei ole lubatud treeneril määrata vahetusõpilasi kooli esindustiimi, ei tea küll miks, aga peaasi, et üldse mängida saan. Järgmine nädal peaksime kätte saama oma tiimivormi ja teisipäeval on meil tiimiga pildistamine.
Eelmisel nädalavahetusel käisime paari tüdrukuga jalkatrennist koos shoppamas, sain omale uued trennipüksid. Samuti tegime ühe suurema tiiru Walmartis, ostsime igast eluks vajalikku ning sain omale ka perfi läpakaümbrise.



Roosa :)

American studies'e tunnis pidime valima omale lugemiseks kooli raamatukogust ükskõik millise raamatu ja nüüd hakkab iga päev tunni alguses olema 25 minutit lugemisaeg. Teistel polnud lubatud valida raamatut, millest on film tehtud, aga mulle tehti õnneks erand ja otsustasin seda ära kasutada valides oma raamatuks Fitzgeraldi "The Great Gatsby", mida olen juba varem eesti keeles lugenud ja ka filmi vaadanud.


Mu hostema on mega usklik, ta on mormoon ja käib iga pühapäeva hommik kirikus (kindlasti plaanin temaga millalgi kaasa minna), aga hostisa eriti usklik pole, siis käivad meil vahel misjonäripoisikesed külas, et hostisale usku levitada. Üks õhtu olid nad meile õhtusöögile kutsutud ehk saime usujuttude saatel pitsat õgida.
See nädalavahetus sõitis mu hostema sugulase sünnipäevale Californiasse, niiet otsutasime hostisa ja Helleniga Taco Belli õgima minna ning pakkusin välja, et võiksin homme ise midagi lõunaks kokata ehk läksime ostsime poest veits söögikraami ja üritan homme spagette teha. Samuti hüppasime Radioshackist läbi ning sain oma telefonile lõpuks kohaliku kaardi hangitud.
Reedeti on koolis meie suunal Family Friday, mis tähendab, et kõik New Techi õpilased kogunevad Star-tunni ajal aulasse ja direktor peab kõnet ning räägib igast asjadest, et õpilasi motiveerida ja kooli ühtsemaks muuta. Järgmisest neljapäevast hakkab olema Stari ajal erinevad klubid (saab vaadata filme, mängida kaarte, lauamänge, arvutimänge, õppimisklubi, spordimängud jne), ise valisin endale korvpalli.
See reede oli poiste ameerika jalgpalli hooaja avamine ehk poisid olid koolis terve päev spordivormiga ja peale tunde toimus mäng. Poisid jagati kahte tiimi ja mängiti omavahel, järgmine reede mängivad nad juba teiste koolide vastu. Väga lahe oli mängu vaatama minna, sest jalgpall on siin väga populaarne ja kõik olid terve päev hooaja alguse pärast väga elevil.
Enamus inimestel, kes küsivad, kust pärit olen, pole õrna aimugi, kus Eesti asub ehk pigem peaks ütlema, et on meeldiv üllatus, kui keegi midagigi Eestist kuulnud on. Nii tore on siinseid inimesi harida ja neile Eestist rääkida või paari eesti keelset sõna õpetada.

Kalli-kalli kodumaale, olge mõnusad!!
xoxo K.